Eksitavad faktivead Toomas Kivimäe artiklis “Rail Baltic — kordumatu võimalus”

Eksitavad faktivead Toomas Kivimäe artiklis “Rail Baltic — kordumatu võimalus”

Eestlased, tegelikult küll väiksem, samas häälekam osa meist, on ikka üks omapärane rahvus. Eile ilkusid rahvusliku lennukompanii kallal ja vandusid sellele igavest truudusetust, lubades ettevõtte teenuseid enam mitte kasutada. Täna ütlevad, et Rail Baltic on saatanast ja sedagi pole vaja. Ja kui jõululaupäeval purskab Islandi vulkaan ja pühadeks koju pere juurde ei saa, siis kiruvad maapõhja riiki ja valitsust, kes pole teinud midagi, et ka meil oleks kiire ja tänapäevane rongiühendus, nagu NEIL, seal Kesk-Euroopas. Muutlik nagu sügistuul.

Enamus aega vulkaan ei purska ja 15 tunniga paljud Berliini sõita ei taha. Seega pole ka rongi käigus ega kuskil ootel, et vulkaani puhul kohe käima panna.

Halvim on olukord raudteel. Eesti Raudtee hiilgeajad on möödas, jäädavalt. Veomahud on kahanenud 44 miljonilt tonnilt aastas 12,5 miljonile tonnile eelmisel aastal (selle aasta prognoos 11 mln tonni). Venemaa kaupade osakaal sellest 7,5 mln tonni, oma kaupadest domineerib põlevkivi. Kes on süüdi? Oma osa on tariifidel, mis on kõrgemad kui naabritel, aga see pole peamine. Peamine on külm sõda Venemaa ja Euroopa Liidu, Venemaa ja Eesti vahel. Ehk kui «plaani» ei anta, siis kaubad läbi Eesti ei liigu, isegi siis mitte, kui veotariif oleks null. Lisaks Venemaa kasvanud võimekus kaupu oma sadamate kaudu vedada (Ust-Luga).

Mitte ainult Eesti Raudtee vaid Euroopa raudtee hiilgeajad on möödas. Isegi praeguseks kokkukuivanud ida-lääne suunaline kaubavedu viib meie raudteetranspordi osakaalu võrreldes autotranspordiga pea kahekordselt üle Euroopa keskmise.

http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Freight_transport_statistics_-_modal_split

RB (äri)plaan näeb ette 13 mln tonni kaupu aastaks 2030, seda Balti riikide peale kokku. Lõviosa kaupadest tuleb maanteelt. Praegu läbib Ikla piiripunkti 1300 rekat ööpäevas, see on üks autorong minutis, mis teeb kaubakoguseks 10 mln tonni aastas. Euroopa Komisjon prognoosib Põhjamere-Läänemere transpordikoridoris, kuhu ka Via Baltica kuulub, aastaks 2030 veomahtude kasvu 42 protsenti. Niisiis: kui ka vaid kolmandik maanteel veetvatest kaupadest «kolib» raudteele, on neli-viis miljonit tonni kaupu Eesti poolt olemas.

RB äriplaan pole veel valmis, ilmselt mõtleb Kivimägi AECOM-i uuringut.

http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/9c897c5e-e8bf-4ca7-95e3-bb6864d13f73/uudis-indrek-orav-rail-balticu-ariplaani-hankest-ja-tasuvusuuringust

Kuskil Euroopas pole õnnestunud maanteelt raudteele “meelitada” kolmandikku pigem seatakse eesmärgiks meelitada 3% ja ka seda ei õnnestu saavutada. Ka hoolimata maantee maksudest raudtee pigem kaotab vedu maanteele.

Raudtee suur eelis teiste transpordiliikide ees on keskkonnasõbralikkus. Just seetõttu on Euroopa Liit võtnud selge hoiaku eelistada raudteetransporti. Mis tähendab seda, et keskkonnatasude surve maanteetranspordile, aga ka merenduses kasvab, millega omakorda paraneb raudtee konkurentsivõime. Üks rong vähendab maanteeliiklus 50 reka võrra.

Meretransport on kõige keskkonnasõbralikum ja EL dokumentides püütakse vältida kauba merelt maismaale toomist.

Võib jääda eriarvamusele paljudes asjades, aga on mõned, mis on lõplikud. Esiteks: Rail Balticu trassi ümbertõstmine Tartu peale on välistatud. CEFi rahastu — millest RBd finantseeritakse — prioriteet on üleeuroopalised transpordikoridorid, mida RB on, Tallinna-Tartu raudtee aga mitte. Lisaks: nii Leedu kui Läti on juba RB trassi kinnitanud, kusjuures Läti otsad on Iklas. On naiivne arvata, et meie naabrid oleks valmis vastastikku kooskõlastatud ja nüüdseks kehtestatud planeeringut muutma. Rääkimata ajalisest nihkest viis kuni seitse aastat ja ligi miljard eurot suuremast maksumusest (Tartu kaudu lisanduks üle 100 km, maastik on ebasobivam, kordades rohkem ristumisi maanteedega jpm).

TEN-T määruse järgi on Tartu-Tallinna raudtee TEN-T põhivõrk.

Tartu-Valga-Riia on TEN-T madalama tasemege ehk üldvõrk:

Teiseks: viimasel ajal hullutatakse rahvast ja ajakirjandust mõttega, et kui me Rail Balticust loobuksime, mida kõike me küll selle raha eest teha saaksime. Kusjuures põrandale ei laotata mitte üksnes omaosalust, vaid projekti kogumaksumus ehk 1,3 miljardit eurot. Selline soovmõtlemine ei päde sendi eestki.

EL ei ole RB jaoks eraldatud rohkem raha kui 190 mln eurot, mis oleks Eestisse tulnud ka siis kui me RB-st midagi ei teaks. Teised Ida-Euroopa riigid kasutavad CEF-i eraldist oma olemasoleva võrgu kordategemisest ja on loobunud kiirraudteede ehitamisest. Milline hakkab olema aastast 2020+ EL eelarve ei tea täna mitte keegi ega saa selle kohta midagi lubada. Senise praktika kohaselt tuleb enamus raha riikidele vastavalt nende suurusele. Ebamäärase tuleviku rahastuse puhul alustada projekti, millest on kasu ainult juhul kui kõik raha saab kulutatud on ülimalt suure riskiga.
 
 EL-ga pole sõlmitud lepingut ega kokkulepet, et omaosalus on ca 250 miljonit seega on see selge soovmõtlemine. Isegi Baiba Rubesa tunnistab, et omaoslus võib kasvada.