Ene-Margit Tiit: Naiivsus ja kerjuslikkus

Missuguse Eesti rahva jaoks olulise probleemi lahendab Rail Baltic niisugusel kujul, nagu see on kirjas ratifitseeritavas lepingus?

Eesti rahvalt olulisi ressursse nõudva, Eesti loodust pöördumatult muutva RB projekti õigustuseks oleks, kui see lahendaks mõne Eesti rahva jaoks üliolulise probleemi.

Missugune on see probleem, mille kavandataval kujul RB lahendab?

  1. Ühendab Eesti Euroopaga, võimaldab Eesti inimestel kiiresti, mugavalt ja odavalt jõuda Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
    21. sajandil on Euroopa kauges nurgas paikneva Eesti jaoks ainus kiire ja otstarbekas ühendustee Euroopa ja muu maailmaga lennuliiklus. Kaugemale kui Lätti sõitmiseks on rong kallis, aegaviitev ja ebamugav.
     
  2. Tallinna ja Riia vaheline liiklus kiireneb märgatavalt, Tallinnast (Ülemistest) saab Riiga kahe tunniga.
    See on reaalne tulem. Kuid kas see lisanduv võimalus, mida tõenäoliselt kasutaks päevas vähem kui tuhat inimest, väärib tehtavaid pingutusi ja kulutusi, arvestades, et Tallinna ja Riia vahel on olemas hea lennu- ja bussiliiklus? Kui kõrgelt hinnataks selles arvestuses rongireisijate aega?
     
  3. Paraneb ja kiireneb riigisisene reisirongiühendus, nt Pärnust saab Tallinna 15 minutit kiiremini kui varem.
    Rajatav RB liin ei haaku Eesti olemasoleva transpordivõrgustikuga, seetõttu on sellest mõnevõrra kasu üksnes Lääne-Eesti suunal, kuid praktiliselt sama oleks saavutatav ka olemasoleva trassi renoveerimisega (lühimaadel ei ole suur kiirus määrav, pigem on oluline paindlikkus).
     
  4. Keskkonnakahjud vähenevad CO2 vähenemise arvel.
    Keskkonnamõjude hindamisel tuleb arvesse võtta kõik positiivsed ning negatiivsed muudatused – geoloogia, taimestik ja loomastik, looduskeskkond, vesi, õhk  ja hinnata mõjutusi kompleksselt, võttes arvesse ka seda, et Eestis toodetakse praegu ja veel üsna pikka aega elektrit põlevkivist.
     
  5. Raudtee sotsiaalne mõju: elavdab majandust.
    See oli nii sada kuni sada viiskümmend aastat tagasi. Hõreda asustusega metsapiirkonda (Lõuna-Pärnumaa) läbiv kiirrong ei saa kuidagi seal majandust elavdada. Sotsiaalne mõju (valdavalt negatiivne) avaldub uue trassi rajamises, mis ei eirab kohalike elanike huve ja traditsioonilist teedevõrku.
     
  6. Säästab liiklusõnnestustes Eestile mitmekümne aasta jooksul üle saja inimelu.
    Prognoos on tehtud eeldusel, et liiklusohutus püsib mitukümmend aastat samal tasemel nagu täna (täpsemalt – eile). Tegelikult liiklus muutub võrdlemisi kiiresti ohutumaks, mistõttu see ennustus oluliselt ülehindab elude säästu.
     
  7. Viib rekad maanteelt raudteele.
    Majandusarvestus seda hüpoteesi ei kinnita, eriti arvestades juhita maanteesõidukite (sh autorongide) arendamist, mis tõenäoliselt lähikümnendil liiklusse jõuavad.
     
  8. Võimaldab Soome ja Venemaa kaupade vedu.
    Kas see on Eesti jaoks hädavajalik ülesanne, mille nimel pingutada?
     
  9. Ehituse käigus luuakse uusi töökohti.
    Eestis on niigi töökäte nappus (eriti selles piirkonnas), sellega probleem süveneb.
     
  10. Tähtsaim argument: Euroopa maksab suure osa projektist kinni.
    See on väärikuse küsimus: kas on väärikas ja mõistlik võtta vastu osaliselt välja makstud kingitus, mida tegelikult eriti vaja ei ole. Kui kaine mõistus ütleb, et see kink ei ole hetkel väga vajalik, siis peab olema julgust ja otsustavust see tagasi lükata.

Kingitud hobuse suhu küll ei vaadata, kuid vaevalt meie esiisad oleksid võtnud vastu uhke hobuse üksnes pühapäevitui kirikus käimiseks, hoolimata sellest, et niisugune kingitus oleks olnud saadaval.